laupäev, 18. veebruar 2017

My FIRST ski trip // Vemdalen

Hei-hei!

Need, kes minu blogil silma peal hoiavad ilmselt juba teavad, et ma käisin eelmisel nädal Roostis suusareisil. Täpsemalt Vemdalenis. Pakkumise tegi mulle minu kursusekaaslane Gerta, kes pidi sinna minema oma pere ja tuttavatega. Alguses mõtlesin, et no mina ja mäesuusatama, et jääb ära. Kogemus mäesuusatamisest ju täielikult puudus ja kohe esimese asjana kuskile suurtele mägedele. Kui ma asjast vanematele rääkisin sain nõusoleku ning minek oligi paigas. 
4.veebruari hommikul istusin bussile, sõitsin Tartust Tallinnasse, kus Gerta mind peale korjas ja siis läks sõit juba edasi poodi ning sealt edasi sadamasse. Terve reisi juures kõige piinarikkam osa oli autoga Stocholmist Vemdaleni sõit, mis kestis umbes 6 tundi. 

Ööbimiseks oli meil broneeritud ridaelamu boks. Äratus toimus igal hommikul 8 ajal ning esimesel päeval juba kella 9ks läksime mäele. 
Kui nüüd kommenteerida enda suusatamisoskust, siis ma parema meelega sellest ei räägiks üldse..vähemalt esimesest päevast, sest esimesel päeval sai kukutud rohkem, kui suusatatud. Teistel päevadel oli asi juba palju parem, hirm kiiruse ees läks üle ning siis tuli kõik juba palju paremini välja. Hasart tekkis kiiresti ning lõpuks oli mäelt päris kahju ära tulla. 

 Koju tagasi jõudsin 10.veebruari pärastlõunaks. Nädal reisi läks nii kiiresti, et päris kahju oli alguses koju tagasi tulla. 

Kui aga veel tulla tagasi mäesuusatamise juurde, siis kui ma pärast esimest päeva mõtlesin, et no pekki mina sinna mäele enam kunagi ei lähe, siis koju tagasi sõites käisid peast läbi mõtted, et kuhu mäele järgmisena minna. See on asi, mille ma tahaks väga-väga selgeks saada.

(Ps: Oodata on ka reisivideot, mille Gerta kokku paneb!)



















kolmapäev, 8. veebruar 2017

Põder...nagu filmis

Kuna ma lubasin Angelica suusareisil ta blogil silma peal hoida ja armastava emana veidi võibolla ka piinlikkust tekitada, siis ideaalselt sobib selleks meie üleeilne kahekõne. Ütleksin vastavalt eesti vanasõnale, et lapsesuu ei valeta kuid siis arvatavasti ootaks mind ees suuremat sorti kättemaks. Kõige nunnum on minu arvates tema viimane lause. Nagu Kolumbosel kui ta avastas Ameerika. :D

Angelica: "Tead, me nägime põhjapõtra! Seal kaugel."
Mina: "Jumala lehm ju. "
Angelica: " Ei ole. See oli väike. Suur oli ka. Täpselt nagu mingist filmist. Selline veits jäätunud ja suured sarved. "

pühapäev, 5. veebruar 2017

Suusapuhkus Rootsimaal

Tere

Teatan pidulikult, et eile algas minu nädalane suusareis Rootsi. Sellega seoses on minu blogi kaaperdatud terveks nädalaks minu pere poolt ja oodata külalispostitusi mitmetel teemadel.
Ema teatas, et teemad on salajased ja minul ei ole neist õrna aimugi. Loodan, et päris piinlikuks asi ei lähe ja plögase näoga beebipilte esimestest püreesöömistest ei tule. Tegelikult tundes oma ema, tuleb päris kindlasti. Kuna ta ise ka aktiivselt blogib ja teemasid arvestades teeb ta seda hea meelega. Seega nautige. Õnneks piinlikkust ma tunda ei saa....vähemalt selle nädala jooksul sest minu netis olek Rootsis on piiratud. Hiljem, siis näeb.

Seni aga olge mõnusad!






laupäev, 28. jaanuar 2017

Foggy.

Kõige paremad pildid tulevad ALATI siis, kui joosta kõigest 15 minutiks õue pildistama. Eesotsas peame tänama minu kallist õde, kes suurema osa piltidest tegi. (Ps: Tegime temast ka pilte.)
Koostööd tegi meiega ka ilm, mis varjas udulooriga ära koleda pori.














kolmapäev, 25. jaanuar 2017

Bog hike

 Nädalavahetusel käisime pere ja sugulastega Valgesoo rabamatkal, Põlvamaal. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad poolsaared, rabataimestik, vanad metsakultuurid, nn parunimännik ning metsakuklasterikas metsaserv.
Ilm selliseks matkaks oli tohutult ilus, nii et mööda metsaradu kõndides tekkis isegi väike kevadetunne.