reede, 1. september 2017

September 1

Järjekordne september Kunstikoolis. See lause kõlas nagu ma oleks seal kümme aastat juba käinud ja olen väga tüdinenud, kuid tegelikult mitte. Oma eelmises postituses ütlesin, et ootan kooli VÄGA. Praegu pärast aktust ja tervet seda päeva on mul nii segased tunded. Tahaks juba kooli ja samas ei taha ka. Rohkem vist ikka taha.. mina ja minu vahelduv otsustusvõime ajab mu hauda... Tegelikult olen ma nii õnnelik kõige üle, et ma ei suuda seda postitust isegi normaalselt kirjutada. Seega ma pikalt ei kirjuta.

Meie selle aastane aktus toimus Aparaaditehase hoovis. Cool, eks?  Ilmselt ainult Kunstikool teeb selliseid aktuseid. Loodetavasti nägid uued õpilasec ka tänu sellele ära, kui eriline meie kool tegelikult on. Ühesõnaga, aktus oli üsna lühike või vähemalt mulle tundus..või ma lobisesin liiga palju sellel ajal klassiõega. Kõik uued õpilased kutsuti ette, tervitati neid ja kõik said pisikese sketchbooki. Aktuse ajal oli natuke raske muidugi aru saada, kes on kes või mis eriala keegi õppima tuli. Kuid arvatavasti tutvume kõik mingil määral juba koolis järgmine nädal. 

Loodan, et Teil kõigil oli imeilus esimene september!

Head kooliaastat!


neljapäev, 31. august 2017

Ma ei oska enam blogida?!

Ma ei oska enam kirjutada? Jah, mu pea on täis igasuguseid mõtteid, mida ma tahaks Teiega jagada aga ma lihtsalt ei suuda neid kuidagi kirja panna. Päris mitu korda olen kirjutamist alustanud ja siis lõpuks kõik ära kustutanud. Ausalt ma ei tea kaua ma nii jätkan aga loodetavasti mõni postitus Teieni ka ikka jõuab lähiajal ja loodetavasti Te pole juba pildipostitustest ära tüdinenud. Mina isiklikult natuke olen. Võiks ju midagi öelda ka..Igatahes ma alustan siis.

Tahtsin teemaks tõstatada üsna viletsa ja lühikese suve, mida meie eestlased oleme ilmselt kõik nautinud nii palju kui võimalik. Vähemalt mina olen üritanud, oma "kohutavate täiskasvanuks saamise" kohustuste kõrvalt. 
Ma ei tea võib-olla see ongi põhjus, miks mulle see suvi tundus nii kohutavalt lühike.. Minu meelest see alles algas ja juba homme on esimene september? Tegelikult mul ei olnud plaanis üldse vinguma hakata vaid natukene rääkida oma suvest ja mõtetest seoses kooli algusega. 

Suvi oli minul see aasta olnud kardinaalselt erinev võrreldes ükskõik, millise eelneva suvega. Muidu sai ikka terve suvi jalgratastega ringi sõidetud ja igapäev ujumas käidud. Ei mingeid kohustusi, peale korra nädalas muruniitmise, millest sai ka enamjaolt kõrvale hiilitud.
See suvi aga oli lihtsalt üks kohustus kohustuse otsa. Ei, ma ei virise. Tegelikult olid kõik mu enda soovid ning puhata sain ma ka piisavalt. Mingi hetk ma olin lausa tüdinenud sellest vabast ajast. Kooliga oli tekkinud kindel rutiin ja siis korraga sai see läbi. Mitte, et ma puhkust ei tahtnud vaid alguses oli see lihtsalt harjumatu. 

 Tulles tagasi kohustuste juurde siis esimene oleks autokool, millega ma olen tegelenud juba paar kuud. Suvel alustasin oma sõidutundidega ning vahelduva eduga õppisin teooriat. Lõpp juba paistab. Hurraa! Kui olen autokooliga lõpusirgel siis ilmselt teen sellest veel eraldi postituse, et jagada Teiega oma muljeid ja kogemusi.

 Lisaks autokoolile otsustasin ma ka tööle minna. Tegelikult otsisin tööd juba suve alguses, kuid kui sa just ei taha teha mingit põllutööd või sul pole tuttavaid kelle kaudu sa alaealisena tööle saaks siis on tööd väga keeruline leida. Seega tööle sain ma alles juuli lõpus ja praeguseks olen töötanud kuu. Algne pahameel on lahtunud ning tegelikult olen ma päris rahul, et ei leidnud tööd suve alguses. Sain puhata ja nüüd see tööl käimine on natuke nagu ettevalmistus kooli kiireks tempoks. 

Sellest võite juba järeldada, et ma olen üks nendest, kes ootab kooli. Puudub igasugune negatiivne emotsioon seoses sellega, ilmselt mingi vanuse värk. Igatahes jah, varem ikka sai mõeldud, et kuidas ma hakkan vara ülesse saama või kuidas ma eesti keeles või matemaatikas nii pikalt keskenduda suudan. Praegu ma olen arvamusega, et tuleb mis tuleb hakkama saab nagu nii. 

Lisaks, kui kellelegi jäi mulje, et mu suvi oli kohutavaid kohustusi täis ja ma mitte midagi muud ei teinudki siis nii see polnud. Mõtlesin lihtsalt tuua välja muid asju kui üksnes tilu-lilu ja rääkida ka natuke igapäevastest asjadest.  

Siin kohal ma selle postituse ka lõpetan, sest kell on kohe üks öösel. Postitus tuli hoopis teistsugune, kui algselt plaanis oli aga kõlbab küll.

Ühesõnaga kõik koolijütsid nautige oma viimast suvevaheaja päeva ja pange oma vaim ja kirjutusvahendid kodutöödeks valmis!

Päikest!