laupäev, 24. september 2016

Kas valisin ikka õige eriala?

Hei-hei!

Olen seda postitust umber neli päeva juba üritanud valmis saada ja no mitte kuidagi pole jõudnud või on poole kirjutamise pealt inspiratsioon otsa saanud. Ma ei taha täiesti uuesti seda alustada, seega jätan need lõigud sisse, mille olen varem kirjutanud ja märgin need jutumärkides.

"Täiesti uskumatu, kui kiireks aeg on läinud. Juba on 21.september. Viimasel ajal tunnen, et saan oma elu kokkuvõtta kolme sõnaga: kool, trenn, töö. Mis aga kõige masendavam on ma pole blogimiseks leidnud üldse aega ning mitmed postitused seisavad. (Pole jõudnud Obinitsa videoga üldse tegeleda, vabandust) Proovin kooli rütmiga harjuda ja ennast kokku võtta ja asju vaikselt ära tegema hakata.

Täpselt nädal tagasi käisin kooliga väljasõidul Tallinnas. Buss väljus kooli juurest kell 9. Kohale jõudsime väikse hilinemisega ning saime Tatari tänava  Caffeine ees kokku Madisega.
Suure kamba ja kaamerate tõttu meenutasime turiste, kes olid esimest korda Tallinnas. Tegelikult see muidugi nii polnud, aga endal oli päris naljakas. 

Külastasime mitmeid ateljeesid ning kohtusime erinevate disaineritega. Esimesena käisime kolme Eesti disaineri ühisateljees Embassy of Fashion. Seal võttis meid vastu Tanel Veenre. Ta näitas meile enda ehtedisaini ning vastas erinevatele küsimusetele. Eriti meeldis mulle tema lause, kus ta ütles, et perfektses elus oleks amet ja hobi üks ja sama. Samuti ütles ta, et kui inimene tegeleb asjaga. mis talle meeldib, siis ei tasu karta inspiratsioonikriisi, sest seda ei tule. 

Käisime veel lisaks Tanel Veenre isikunäitusel „TAHE“ Tallinna Kunstihoone galeriis 19. augustist 9. oktoobrini 2016. Sellest näitusest saad täpsemalt lugeda SIIT.

Pärast seda käisime moekunstnik Jaana Varkki ateljees, kus ta rääkis enda karjäärist. Lisaks näitas ta meile oma selle aasta sügis/talvist kollektsiooni. Rääkis kogu protsessist etapp haaval, kuidas valmib terve kollektsioon. See oli väga inspireeriv ning sain reaalse ülevaate, kuidas kõik tegelikult on. See on raske, on tõuse ja on mõõne ning kõigega tuleb hakkama saada.

Pärast seda jagunesime gruppidesse. Osad läsid Gorwi Style House butiiki ning teised said ise valida mida  teevad. Me otsustasime Gerta ja Viktoriaga sööma minna. Kella neljaks kogunesime kõik uuesti Caffeine ette, kus buss meid peale võttis ja KUMUsse viis. Alguses oli meil umber tund aega vaba, seega käisime lihtsalt ringi ja vaatasime erinevaid näituseid. Umbes tund aega enne koju tagasi sõitmist kohtusime stilist Gerly Tinniga. Gerly Tinn lõpetas Eesti Kunstiakadeemia moekunstiosakonna 2001. aastal ning omandas magistrikraadi Londoni kõrgemas kunstikoolis kostüümikunsti erialal 2010. aastal. Gerly Tinn on töötanud vabakutselise kostüümikunstniku, stilisti ja moekunstnikuna ning teinud stilistina kaastööd erinevatele ajakirjadele. Kõige enam meeldis mulle tema puhul tema otsekohesus. Ta ei hakkanud meie jaoks midagi ilustama ja rääkis karmist reaalsusest. Esimese asjana ütles ta, et kui me arvame, et stilisti amet on hea kerge ja saab ainult näpuga vehkida ja öelda kuidas ja mida siis me oleme endale loonud väga vale arvamuse. Ta tutvustas meile stilisti ameti nö "köögipoolt." Samuti andis meile erinevaid nippe, kuidas ennast juba hetkel arendada, et meist head stilistid saaks. Põhilause oli tal aga see, et keegi ei oota meid avasüli tööturul. Seda on meile ka öelnud meie Madis.
Kuus läbi hakkasime koju sõitma ning 9 olime Tartus tagasi."

Tegelikult kogu see väljasõit oli väga huvitav ja eriti palju positiivset emotsiooni tekitas Jaana Varkki külastamine. Kuid kui ma aus olen, siis Gerly Tinn natuke hirmutas mind oma karmi reaalsuse jutuga ära. Korraks käis peast isegi läbi, et äkki pole see ikka minu jaoks. Hiljem aga jõudsin järedusele, et seda kõike oli vaja, et saada teadlikumaks selles valdkonnas.

Nii lõpuks sain selle postituse enam-vähem valmis kirjutatud. Väike ülevaade meie väljasõidust, mis toimus ammu ammu, aga ma liiga laisk olnud, et seda kirja panna.






laupäev, 10. september 2016

First week

Nii nagu ma ühes postituses lubasin Teile koolist rääkida, siis nüüd ma seda teen.  Alguses mõtlesin teha selle tuleviku vormis ja rääkida, mis ees ootab, kuid nüüd teen hoopis nädala kokkuvõtte. Põhjuseni, miks nii tegin, jõuan varsti.

Ühesõnaga koolis esimene päev (02.09) oli minu jaoks mitmeid üllatusi täis. Esimene juba näiteks see, et pidin kooli minema alles kella üheks.. Ülimõnus minu arvates. Kohapeale minnes oli teine üllatus. Tund polnudki ainult enda klassiga vaid ka ühe teise kursuse õpilastega, kellega meid pandi rühmadesse. Kõigile jagati kätte macbookid whaaaat...ning anti leht millel olid kirjas kõik kriteeriumid ülesande täitmise jaoks. Pidime valima suvalt eesolevast nimekirjast inimese, keda me ei tea ja tema elulugu uurima, koostama sellest mõistekaardi ja seda hiljem kõigi ees tutvustama.

Muidugi valisime kursaõega kõige suvalisema nime. Selleks oli Lisa Fonssagrives.. mhm, esimene asi mida tegime oli see, et võtsime lahti google translate ja kuulasime, kuidas seda nime hääldada. Polnud just kõige lihtsam. 

Nii põhjus miks tahtsin seda enne esmaspäeva postitada oli, kuna esmaspäevast kuni kolmapäevani olin ma Obinitsas. Esimene koolinädal ja juba väljasõit.. jah, tundus ka mulle naljakas aga tegelt oli tore. Selle kogu ürituse mõte oli teha uusi õpilasi omavahel rohkem tuttavamaks. Kohapeal olid kõik Kunstikooli tulnud esimeste kursuste õpilased, olenemata erialast. Need kolm päeva olid üles ehitatud nö. talgute raames. Pidime tegema füüsilist tööd, kuid õnneks oli vaba aega rohkem, mille ajal saime tutvuda ja suhelda. Kohapeal filmisin seega loodan, et sain piisavalt materjali, et sellest video kokku panna ja seda Teiega jagada. Seega jääge ootama! ;)

Nii järele on veel jäänud neljapäev ja reede. Nende mõlema päeva jooksul oli kõige harjumatum see, et poole koolipäeva keskel oli 2,5-3tunnine paus. Õnneks mul kursaõde elab seal lähedal ning pakkus mulle lahkelt võimalust enda pool lebotada.

Neljapäeval kõigis tundides toimus rohkem tutvumine omavahel ning õpetajaga, aga mitte selles vormis, et kõik istuvad ringis ning ütlevad korda mööda, kes nad on ja kus tulevad. Pigem rääkisime erinevatel teemadel (ntks analüüsisime Obinitsas käiku) ning selle käigus saime rohkem aru, kuidas keegi mõtleb ja arvab. 

 (A ja kes veel ei tea siis meil on koolis kass nimega Igor. Õigemini nagu Õp. Vilja ütles siis me kõik oleme tulnud Igori kooli.)


reede, 9. september 2016

DRAAMA

Käisin ükspäev sõbrannaga linnas ning leidsime sellise seina. Mina muidugi surusin kaamera kohe talle kätte ja sundisin pildistama, kuigi pidime mõlemad bussile jooksma. Tegime need pildid kõigest seitsme minutiga. Minu arust tulid üli lahedad. Kuidas tundub? 

Fotod: Virje Laak